Iti Kasseri esimene isikunäitus “Parvlemispraktikad” lähtub abstraktseid ja dünaamilisi mustreid moodustava linnuparve motiivist ja selle käitumisloogikast. Parvlev lindude kooslus võib justkui ühtse organismina silmapilkselt ja ideaalselt koordineeritult manööverdada ja suunda muuta. Linnuparves puudub liider, kes planeeriks või juhiks grupi liikumist – iga lind võib algatada parves suunamuutuse, mis seejärel lainena naaberlinnult naaberlinnule edasi kandub. Inimparves markeerib aga ka kõige abstraktsem vormiline liikumine meid ümbritsevat keskkonda ja takistusi, jõusuhteid ning ideoloogilisi vaatepunkte, ühiskondlikke kokkuleppeid ja kirjutamata seaduseid või ka suuremaid pingutusi nõudvaid vastuvoolu ujumise katseid. Näitus otsib ja vaatleb läbi foto- ja videojäädvustuste amorfsed mustripilte, mida tekitavad igapäevased ja nii-öelda loomulikud, vaikimisi omaks võetud kulgemisvoolud ning erinevad parvlemispraktikad.