Eesti Filmiarhiivi koostatud näitus kajastab nõukogude propagandat läbi pressifoto, liikuva pildi ja helisalvestiste. Välja pandud materjal hõlmab aega alates Nõukogude vägede sissetungist Eestisse jaanuaris 1944 kuni 1985. aastani, mil Nõukogude Liidu juhiks sai Mihhail Gorbatšov ning algas perestroika ja glasnosti aeg.

Kõne all olevad fotod on Filmiarhiivi fotokogusse jõudnud enamasti ajalehe- ja ajakirjade toimetustest ning Eesti Teadeteagentuurist (ETA).

Nõukogude perioodil valiti trükiväljaannete toimetuste ja Eesti Teadeteagentuuri fotograafide kogudest välja enim huvipakkuvad jäädvustused, mis said arhiiviväärtuse ja säilitatakse nüüd Filmiarhiivis. ETA 38 503-st negatiivist koosnev fotoarhiiv jõudis Filmiarhiivi peale ETA fotoosakonna likvideerimist 1999. aastal.

Nõukogude perioodil võeti fotode kirjeldamisel aluseks pressis ilmunud pildiallkirjad ja selgitused. Näitusel esitatud fotode allkirjadena on kasutatud sel perioodil koostatuid, enamasti muutmata kujul.

Lisaks fotodele on näitusel valik nõukogudeaegsetest kinoringvaadetest ja Filmiarhiivi helifondist pärit helikatke Leonid Iljitš Brežnevi 1982. aastal Bakuus peetud kõnest. Kinoringvaated “Nõukogude Eesti” on kõik antud hoiule Filmiarhiivi. Neist on näitusele valitud mõned sügavast stalinismiajast, aastatest 1948–1949, ja veidi hilisemaid stagnatsiooniaegseid näiteid, aastatest 1978–1983.

Näitusel püüame audiovisuaalsete dokumentide kaudu edasi anda näiteid tolleaegsest ühiskonna kõiki eluvaldkondi ja vanuserühmi puudutavast nõukogude võimu propageerimisest. Kehtiv propaganda oli silmakirjalik. Ükski valdkond ei pääsenud politiseerimisest. Vaatamata trööstitule tegelikkusele, puudusele ja hirmuõhkkonnale maal ja linnas, näitas propaganda heroilist töölist ja kolhoositari ning õnnelikke nõukogude lapsi.
Propagandafoto väljendab ilmekalt valitsevat poliitilist olukorda. Eristatavad on Stalini, Hruštšovi ja Brežnevi aeg – selles mõttes kujutab näitus vaadeldavat ajastut tõesti tõetruult, et jäädvustada sai vaid seda, mida “suured lavastajad“ pakkusid.

Näitus pakub võimaluse nõukogude propaganda mehhanismide, vormide ja esitlusviiside distantsilt vaatamiseks ja analüüsimiseks ning selle mõju ja tagajärgede hindamiseks.