Kunstnik Jaan Klõšeiko seni avaldamata fotodokumentalistika Vabaduse/Võidu väljakust läbi aastate.

Jaan Klõšeiko on eesti kultuuriringkondades hästi tuntud kujundusgraafik, kes alates 1960. aastate keskpaigast on dokumenteerinud eesti kultuuri -ja kunstisündmusi ning seltskonnaelu. Asjaolu, et Klõšeiko oli ja on siiani paljude kunstnike sõber ja ka muidu vahetu suhtleja, on talle taganud sissepääsu kunstnike ateljeedesse ja kodudesse. Pildistaja ja pildistatava vaheline usaldus peegeldub nii tema portreedes kui ka reportaažides, mis on vahetud ja dünaamilised ning erinevad oluliselt nõukogude-aegsest ametlikust fotograafiast.

Näitusel „Vabaduse väljak“ võib näha portreefotosid ja reportaaže sündmustest, mida Klõšeiko on väljaku vahetus ümbruses jäädvustanud aastatel 1965–2007. Pealkiri „Vabaduse väljak“ on sümboolse tähendusega. See markeerib lisaks kohanimele ka Klõšeiko fotodel olevate inimeste vaba vaimu ja unistusi, sest ka Nõukogude ajal, kui see koht kandis veel Võidu väljaku nime, olid just kultuuriinimesed need, kelle loomingu kaudu oli võimalik aeg-ajalt kas või illusoorselt tunnetada vabadust.

Jaan Klõšeiko (1939) elab ja töötab Tallinnas. Ta on saanud hariduse kujundusgraafikuna ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis.
Klõšeiko on olnud kirjastuste Eesti Raamat ja Valgus ning ajalehe Televisioon kunstiline toimetaja ja kirjastuse Kunst kauaaegne peakunstnik. Alates 1965. aastast on Jaan Klõšeiko pildistanud erinevaid kultuuriloolisi sündmusi.
Klõšeiko isikunäitustest võiks välja tuua „Tallinn – Moskva / Moskva – Tallinn 1956–1985“ Tallinna Kunstihoones (1996), mida tunnustati Kristjan Raua-nimelise preemiaga. Samuti on olulised näitused „Koduigatsus“ Nokia Kaablitehases Helsingis (2005); „Kultuurikatapuldid“ Haapsalus (2008) ja „Isevalitseja. Haiguste ravi“ Plate tornis Tallinnas (2010, korraldaja Vaal galerii).
Detsembrist 2009 detsembrini 2010 ilmus Vaal galerii kodulehel Jaan Klõšeiko autorirubriik „Rohkem kui on näha“ tema fotode ja tekstidega.

Marge Monko (1976) elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias (MA fotograafias, 2008) ja Viini Rakenduskunstide Ülikoolis.
Monko peamised meediad on fotograafia ja video. Ta on uurinud psühhoanalüüsi mõju naise representatsioonile visuaalkultuuris ning tema viimased teosed tegelevad tööturu segregatsiooni ja tööpoliitikas toimunud muutustega.
Monko on esinenud isikunäitustega Tallinnas, Helsingis ja Budapestis ning osalenud kuraatorinäitustel, sealhulgas ka Noorte kunstnike biennaalil Tallinnas 2007. aasta sügisel (kuraatorid Rael Artel ja Anneli Porri).
Marge Monko on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna õppejõud ja osaleb feministliku lugemisgrupi “The Elfriede Jelinek School of English Language” töös.
www.margemonko.com